S - Hilliste paemurd

Hilliste kihistu (G1-2T'H) holostratotüüp, Raikküla lade, Siluri ladestu

Hilliste paemurd

Hilliste paemurru põhjaseina hästisäilinud osa (foto: T. Meidla, 2012).

Hilliste paemurru põhjasein (foto: T. Meidla, 2012). Hilliste paemurru idapoolse osa bioherm (foto: T. Meidla, 2012).  Hilliste paemurru idapoolne osa (foto: T. Meidla, 2012).

Mahajäetud karjäär. Kaeve rajatud paeplatoosse, ümbritseva ala reljeef tasane. Hilleste küla, Pühalepa vald, Hiiumaa.

Pühalepa kirikust 1 km kaugusel idas. Kärdla poolt Heltermaa poole sõites pöörata pärast Pühalepa kirikut vasakule, Hilleste suunas. 550 m pärast keerata paremale pinnaseteele, mis viib paemurruni. Paemurru sissesõidul on eramaa silt.


58.87404 N 22.97210 E

Kaardil objekti asukoht
Asukoht Maa-ameti kaardiportaalis: [link]
Asukoht Maa-ameti geoportaalis: [link]

Kolmnurkse põhiplaaniga paekarjäär. Karjäär jaotub kolmeks osaks – põhjapoolne, lõunapoolne ja idapoolne osa. Mõõtmed 80x80 meetrit (1986. aastal, Põlma välipäeviku alusel 50x80). Tasane põhi, v.a. idapoolne osa, kus on osaliselt sügavam, enamuses on siiski lahtise materjaliga täidetud. Põhjapoolses osas läbilõige varieeruva paksusega, ~4,0 m meetrit kõrge. Kivimilt sinakashall jämedetriitne lubjakivi, keskmise- kuni paksukihiline ja tasemeti savikam. Läbilõikes vahelduvad ebakorrapäraselt jämedetriitsed lubjakivid ja rifflubjakivid. Põlma (1986) andmetel paljandus 1986. aastal 6-7 m läbilõiget. Läbilõike paksuse vähenemine on tingitud rusukalde suurenemisest.

Rõõmusoksa (1983) andmetel koosneb Hilliste kihistik litoloogiliselt mitmesugustest kivimitest. Esinevad sageli krinoidlubjakivid, harvem savikad koralliderikkad lubjakivid. Esinevad ka rohked ebakorrapärase kujuga biohermid. 

Vana osa paljandist on paremas seisus kui uus (idapoolne osa). Uus osa on murenenud ja lahtisest materjalist puhastamata, paljandi jalamit katavad 1-1,5 meetri kõrgused rusukalded. Lõunapooses ja põhjapoolses osas on sein hästi säilinud. Ülejäänud alad, eriti läänekülg, on suure rusukalde all – sissesõidutee kallak katab kinni osa põhjaseinast, lõunaseinal ja lääneküljel on varisemisohtlikud piirkonnad, kus on 2- 3- meetrise diameetriga lahtised pangad. Rusukaldeid leidub peale idapoolse osa kohati ka lääne- ja põhjaseinal. Taimestik paljandi lael on püsiv männi- ja kasemets. Uues osas (idapoolses osas) on astangu serval valdavalt rohttaimed. Jalam valdavalt puhas, v.a. murru kaguosas, kus kasvavad noored leht- ja okaspuud koos muu taimestikuga. Idapoolses osas leiduvad kihilisusrikked viitavad rifi olemasolule lähikonnas (või kaevandatud osas). Karjääri põhja moodustaval kihipinnal on virgmärke.

Kaitse puudub.

 

Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:

Säilitamiseks sobiksid lõunapoolne või põhjapoolne serv. Võiks kaaluda valitud kohtades murruastangupealse puhastamist 1-2 meetri laiuses, sealhulgas puude eemaldamist. Määrata tuleks tüüpläbilõike täpne asukoht ja selle pealset korrastada.

Hilliste kihistu. 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=hilliste] 12.01.2018

Hilliste pemurd. 2012. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/10052] 12.01.2018

Põlma, L., 1986. Välipäevik Nr. 3, Hiiumaa 1986,O3 ja S1 mandril, lk 36. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/reference/37] 12.01.2018

Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. [http://geoloogia.info] 12.01.2018

X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 12.01.2018

Viimati uuendatud: 12.01.2018