Mis edasi

Tegijal juhtub ning antud lehekülje viimistlus ja areng läheb vaikselt edasi.

Kui näete, et miski ei tööta nii nagu peaks või on teil hea idee, kuidas antud lehekülge paremaks teha, siis ootame rõõmsalt teie kriitikat.

Tähelepanekud saata e-mailile: tonn.paiste@ut.ee

Välitööde käigus saadud teabe ja varasemate uuringute tulemustest lähtuvalt on soovitatav iga stratotüüpset paljandit käsitleda eraldi, omaette objektina. Kaitsekava koostamisel tuleks lähtuda objekti seisundist, valitsevatest tingimustest ja lähiümbruse olukorrast. 

Stratotüüpide olukorra parandamisel on mõistlik võtta üldiseks aluseks A. Põldvere soovitused (Eesti Geoloogiakeskus, 2008). Käesoleva projekti töögrupi poolt täiendatuna on üldised soovitused stratotüüpsete paljandite olukorra parandamiseks järgmised:

* paljandite seina stabiilsuse tagamiseks tuleb perioodiliselt hooldada piisava laiusega vööndit paljandite lagedel, et takistada suure juurekavaga taimede kasvu paljandi kohal. Piisavaks võib pidada vööndit, mille pikkus on 1,2 korda suurem paljandi kõrgusest, kuid mitte alla 8 meetri;

* aeg-ajalt tuleb eemaldada paljandi jalamile varisenud setted, et takistada paljandi kiiret mattumist ja kinnikasvamist;

* jõgede kallastel paiknevate paljandite puhastamisel tuleb eemaldada ka jõesängi langenud puud, kuna puutüvedest risustatud jõe vooluvesi ei puhasta paljandi jalamit setetest ja seetõttu hakkab seal kergesti arenema taimkate;

* vana karjääri või paemurru läbilõige tuleb perioodiliselt samblast ja muust taimestikust puhastada;

* hooldustöid paljandis tuleks teha vähemalt iga viie aasta tagant.

Lisaks eeltoodule oleks soovitav stratotüüpsed paljandid võtta kaitse alla looduse üksikobjektidena, kuid selle juures seadustada teadusuuringutega seotud või õppeotstarbeline väikesemahuline proovimine ja paljandi pindmine puhastamine, sest need tegevused aitaksid vähendada spetsiaalsete hooldetööde ning nende korraldamiseks vajalike ametkondlike protseduuride (loataotlused, kooskõlastused jne) mahtu.

Eesti Geoloogia Selts (2018). Geoloogilised objektid. [http://www.egeos.ee/egeos/geoteave/geoloogilised-objektid/] 01.01.2018

Selle sajandi jooksul on nähtud palju vaeva ja korrastatud nii mõnigi stratotüüpne paljand. Tänuväärt ettevõtmine hõlmab endast suurt meeskonnatööd ja omavalitsuste vastutulelikkust. Lähiaastatel võib loota ka uute korrastuste peale, aga praeguseks mõned näited:

Geoloogide 2018. aasta kokkutulekul sai korrastatud Vahtseliina paljand:

Geoloogia 2017. aasta suvepäevadel sai korrastatud Porkuni paemurd:

2017. aasta Asmusse külastusel puhastati Aruküla koobastest prügi ja laiendati sissepääsuava:

2015. aasta sügisel eemaldati Üügu panga eest ja pealt võsa:

2007. aastal teostati Tartu Kalmistu paljandis puhastustöid:

Tori Põrgu puhastustöid korraldasid 2005. aastal kohalikud ettevõtjad, omavalitsuse esindajad ja Pärnu Keskkonnateenistus:

Järgmise puhastustöödeks sobiliku stratotüüpse läbilõike saab valida otsides andmebaasist halvas/rahuldavas seisus läbilõikeid (Otsi andmebaasist – Seisukord – Halb/Rahuldav).

Eesti aluspõhja stratotüüpsed paljandid on nüüdseks kokkuvõtlikult dokumenteeritud, mis võimaldab järgnevate sammude planeerimist/ettevõtmist:

* Halvas seisus paljandite puhastamine;

* Hävinud stratotüüpide taastamine või sobiva neostratotüüpse läbilõike leidmine;

* Stratotüüpsete paljandite olukorra täpsustamine ja täiendamine lähtuvalt stratigraafia juhisest;

* Ebasobivatele stratotüüpsetele läbilõigetele asenduste leidmine.