O – Orasoja oru paljand

Orasoja kihistiku (AIIK’O) holostratotüüp, Kallavere kihistu, Pakerordi lade, Ordoviitsiumi ladestu

Orasoja oru paljand

Orasoja oru paljand rusukalde peal (foto: T. Meidla, 2014).

Orasoja oru paljand lähemalt (foto: T. Meidla, 2014).   Orasoja oru paljandi läbilõige, kus vasara peast ülespoole jääb Orasoja kihistik ja allapoole Rannu kihistik (foto: T. Paiste, 2014).   Orasoja oru paljandi läbilõige Heinsalu jt (2003) alusel. Ristkülikuga märgitud 2014. aastal paljandunud läbilõikeosa. (joonis: Paiste T.)

Põllumaadega ümbritsetud ja piki orgu puudega piiratud Orasoja org, kus voolab väike Orasoja oja. Orasoja paremal kaldal, Orasoja orus paljanduv oja kaldapaljand. Vodava küla, Vaivara vald, Ida-Virumaa.

Narva linna piirist Tallinna poole sõites tuleb 4,5 km pärast pöörata paremale Vodova-Meriküla teele. Sõites hoida vasakule,  kus 900 m pärast jääb paremale poole Jalaka talu. Talukompleksi kõrval voolab Orasoja, mille paremal kaldal asub paljand. Ligipääs taluaia äärest mööda kruusateed.

59.41051 N 28.01805 E

Kaardil objekti asukoht
Asukoht Maa-ameti kaardiportaalis: [link]
Asukoht Maa-ameti geoportaalis: [link]

Orasoja paljand asub sügavas orus, kus paremal kaldal, umbes 9 m rusukalde peal, paljanduvad ~10 m laiuselt erinevad liivakivid ja aleuroliidid. 2014. aastal paljandus 2,3+ m, millest 1,62 m on Orasoja kihistik ja 0,6+ m Suurjõe kihistik. Orasoja kihistik koosneb vahelduvatest liivakatest aleuroliidi ja tumehalli/tumepruuni argiliidi kihtidest. Orasoja kihistiku lamamiks on Suurejõe kihistiku põimkihiline detriitne liivakivi. Paljandi püsivus on rahuldav ja paljand on kergesti puhastatav. Puude juured varjavad paljandi ülemist osa. Läbilõike kirjeldus, ülevalt alla:

0,25 m – liivakas aleuroliit (1. kompleks);

0,05 m – tumehall/tumepruun argiliit peeneteralise aleuroliitse liivakivi vahekihtidega  (2. kompleks);

0,08 m – 1. kompleks;

0,08 m – 2. kompleks;

0,05 m – 1. kompleks;

0,06 m – 2. kompleks;

0,12 m – 1. kompleks;

0,04 m – 2. kompleks;

0,05 m – 1. kompleks;

0,02 m – 2. kompleks;

0,10 m – 1. kompleks;

0,10 m – 1. ja 2. kompleksi vaheldumine;

0,12 m – 1. kompleks;

0,20 m – 1. ja 2. kompleksi vaheldumine;

0,30 m – 2. kompleks, kus esinevad lisaks suuremad liivakad aleuroliidi vahekihid;

+0,60 m – põimkihiline detriitne liivakivi.

 

Heinsalu et al. 2003 andmetel paljandub Orasoja kihistiku stratotüüpses läbilõikes ülevalt alla:

0,3 m ‒ Türisalu kihistu, Toolse kihistiku argiliit;

2,15 m ‒ Kallavere kihistu, Orasoja kihistiku liivad ja argiliidid;

1,13 m ‒ Kallavere kihistu, Rannu kihistiku nõgalt tsementeerunud liivakivid;

0,15 m ‒ Tiskre kihistu tugevalt tsementeerunud liivakivid.

Orasoja kihistiku paksus stratotüüpses paljandis on vähenenud ~0,5 m võrreldes eelnevalt kirjeldatud andmetega (Heinsalu et al. 2003). Põhjuseks paljandi mattumine pealt taimestiku ja puujuurte alla. Paljandi läbilõiget on varem kirjeldanud ka Loog & Kivimägi (1968), kelle järgi Orasoja kihistiku paksuseks on 2,08 m ja selle all oleva Rannu kihistiku paksuseks 1,46 m. Heinsalu (1987) on määranud Orasoja kihistiku paksuseks ~1,8 m ja Rannu kihistiku paksuseks 1,5 m. Läbilõike paksuste erinevust võrrelda ei suudetud, kuna paljandi ülemine osa on mattunud. Orasoja kihistiku paksuste erinevused (2,08 m; 1,8 m; 2,15 m) võivad tuleneda litoloogiliste kehade kirjeldamise erinevusest. 

Ürglooduse objekt: Orasoja paljand [link]

Kaitse puudub.

 

Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:

Järgida üldisi soovitusi paljandite hooldamiseks. Soovitav võtta kaitse alla looduse üksikobjektina. Soovitav valida lõik, mida korrastada ja esinduslikuks teha.

Heinsalu, H. 1987. Литостратиграфическое расчленение тремадокских отложений Северной Эстонии. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 36 (2), 66‒78. (vene keeles)

Heinsalu, H., Kaljo, D., Kurvits, T. & Viira, V. 2003. The stratotype of the Orasoja Member (Tremadocian, Northeast Estonia): lithology, mineralogy, and biostratigraphy. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 52 (3), p. 135‒154.

Loog, A. & Kivimägi, E. 1968. Литостратиграфия пакерортского горизонта в Эстонии. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 17 (4), 374‒385. (vene keeles)

Orasoja kihistik. 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon.  [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=orasoja] 14.12.2017

Orasoja paljand. 2016. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://sarv.gi.ee/locality/13443]  14.12.2017

Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3. [http://geoloogia.info]

Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 lk. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511]

Ürglooduse objekt: Orasoja paljand, 1998. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur.

[http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-122613335] 14.12.2017

X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 14.12.2017

Viimati uuendatud: 02.01.2018