O - Keila paemurd

Keila lademe (DII) holostratotüüp, Ordoviitsiumi ladestu

Keila paemurd

Keila paemurru esinduslik ja korrastatud ala (foto: T. Meidla, 2013).
Keila paemurru kaugem, lääne poole jääv halvemas seisus osa (foto: T. Meidla, 2013).  Keila paemurru läbilõige, 2013. (joonis: Paiste T.)

Kõrgendiku edelaosas, linna servast 1 km kaugusel loodes ja Keila-Paldiski raudteest 0,5 km põhja pool. Asukoht on hästi viidatud, mistõttu seda kohta teatakse ning külastatakse. Keila linn, Harju maakond.

Sõita Keilast mööda Haapsalu maanteed Haapsalu poole, Tammiku teelt enne raudteed pöörata paremale. Umbes 900 meetri kaugusel teede lahknemine, kus paremat kätt jääb paemurd.


59.31380 N 24.37831 E

Kaardil objekti asukoht
Asukoht Maa-ameti kaardiportaalis: [link]
Asukoht Maa-ameti geoportaalis: [link]

Esindusliku paljandiseina laius on 20 meetrit. Tegelik paemurd on märgatavalt suurem, ulatudes läände, itta ja lõunasse. Täpseid mõõtmeid on raske hinnata, kuid umbkaudu on murru mõõdud vähemalt 100 x 100 meetrit. Läbilõiget on säilinud 2,25 meetrit. Alumine osa on tühisel määral kinni kasvanud.

Rõõmusoksa (1967) andmetel paljandub 2.3 m Pääsküla kihistiku, Kahula kihistu lubjakivisid, ülevalt alla:

0,35 m - hele kõva peeneteraline lubjakivi poolkarpliku murdega, muguljas, õhukeste mergli vahekihtidega;

0,85 m - samasugune paksukihiline muguljas lubjakivi. Ülemisest piirist 0,5 m allpool on katkestuspind pruuni impregnatsiooniga;

1,10 m + sinakashall kuni kollakashall peenkihiline varieeruva savikusega lubjakivi.

Läbilõige eelnevalt kirjeldatud andmete põhjal (Rõõmusoks, 1967) märgatavalt muutunud ei ole.

Ürglooduse objekt: Keila paemurd [link]

Kaitse puudub.

 

Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:

Järgida üldisi paljandihoolduse meetmeid, mingi intervalli järelt uuesti puhastada. Vaikselt mattub kamariku alla.

Keila lade, 2015. Eesti Stratigraafia Komisjon. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=keila+lade] 13.01.2018

Keila paemurd, 2015. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://sarv.gi.ee/locality/10075] 13.01.2018

Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. [http://geoloogia.info] 13.01.2018

Rõõmusoks, A. 1967. Stratigraphy of the Viruan and Harjuan series (Ordovician) in Northern Estonia. Vlagus, Tallinn, 364 pp. (vene keeles)

Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 lk. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511] 13.01.2018

Ürglooduse objekt: Keila paemurd, 1999. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=14;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-1007343706] 13.01.2018

X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] 13.01.2018

Viimati uuendatud: 13.01.2018