D – Essi paljand
Nimetatud ekslikult Abava kihistiku holostratotüübiks, Burtnieki kihistu, Burtnieki lade, Devoni ladestu.
Abava kihistiku tegelik stratotüüp on püsititatud Lejei paljandile Abava jõel Lätis (Ljarskaja, 1978).
Essi paljand
Võhandu jõe ürgoru vasak põrkekallas, Essi talu ähedal. Himmiste küla, Veriora vald, Põlvamaa.
Võru-Räpina maanteel asuvast Leevi asulast sõita mööda Rosma-Tiike-Leevi teed üle Võhandu jõe. 300 m pärast jõe ületamist, viib põhja suunas kulgev külavahetee mööda vasakut kallast 2.6 km kaugusel paikneva Essi talu juurde. Paljandini pääseb metsast (N 57.97140 E 27.20219) jõe poole minnes ja järsakust alla või Essi talu hoonetest vasakult möödudes viib võsastunud nõlv alla Võhandu jõeni. Essi müür paikneb mõnikümmend meetrit allavoolu.
57.97137 N 27.20292 E
Looduslik jõekaldapaljand Võhandu orus. Paljandi horisontaalne ulatus on 10 m ulatuses ja parim paljanduvus on 2 m. Paljand on halvas seisukorras ja ebapüsiv ‒ kamardub, mattub puude, põõsaste ja rusukalde alla. Kallas on langenud puid täis ja paljandi jalam on juba selgelt väljaspool vooluvee otsese mõju piirkonda. Vertikaalse seinana paljanduvad erinevad põimkihilised liivakivid, ülevalt alla:
1,7 m – Kollakaspunane põimkihiline liivakivi savi veeristega;
0,3 m – Valkjas- ja roosakaskollane peeneteraline põimkihiline vilgurikas liivakivi.
10 m allavoolu võib märgata kaldajärsaku kõige ülememises osas savikihtide paljandumist 0,3 m ulatuses.
Essi paljandi läbilõige on algselt olnud ligi kümne meetri paksune (Mark-Kurik, 1995, vt läbilõike kirjeldust allpool). Sellest on tänaseks alles 2 m, mis vastab eelnevalt kirjeldatud 6. ja 7. kihile. Paljanduvus on kahanenud ülevalt ~5+ m ja alt ~2,0+ m. Mark-Kuriku (1995) järgi paljandub Essi paljandis 9+ m, ülevalt alla:
1. 1,20 m – punane ja hallikas-violetne savi, kalakivististega;
2. 1,10 m – valge põimjaskihiline liivakivi roheka aleuroliidi vahekihtidega ja kalakivististega;
3. 0,80 m – helehall massiivne liivakivi;
4. 0,55 m – rohekashall aleuroliit savi veeriste ja vahekihtidega;
5. 1,40 m – hall ja kollakashall horisontaalkihiline aleuroliit savi vahekihtidega;
6. 1,70 m – punane põimkihiline liivakivi savi veeristega;
7. 1,60 m – hall vilgurikas põimjaskihiline aleuroliit;
8. 1,05 m – hallikaskollane aleuroliit savi vahekihtidega ülaosas;
9. 1,0+ m – varikalle.
Võhandu jõe ürgorg [link]
Võhandu jõe ürgoru kaitseala on loodud 1964. aastal Võhandu jõe Devoni liivakivipaljanditega ürgoru kaitseks. Vana kaitsekorraga ala.
Ürglooduse objekt: Essi müür [link]
Essi müür asub Võhandu jõe ürgoru kaitsealal ja on kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina.
Viited kaitsemeetmete rakendamise vajadusele:
Kuna Abava kihistiku tegelik stratotüüp on püsititatud Lejei paljandile Abava jõel Lätis (Ljarskaja, 1978), ei ole Essi paljandi läbilõike taastamine enam Eestis paiknevate stratotüüpsete paljandite osas oluline. Essi paljandis kunagi paljanduvat läbilõiget on võimalik jälgida teistes Võhandu jõe ürgoru paljandites.
Eesti Stratigraafia Komisjon. 2015. [stratigraafia.info]: Abava kihistik. [http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=abava+kihistik] 27.05.2017
Essi müür. 2016. SARV: Eesti geokogude infosüsteem ja andmerepositoorium. [http://geokogud.info/locality/13630] 27.05.2017
Ljarskaya, L. A. 1978. Rezeknenskaja svita i jee vozrastnye analogi. Sorokin, V. S. (red.) Stratigrafiya fanerozoya Pribaltiki. ZinÇtne, Riga, 22–43. [Vene keeles]
Mark-Kurik E. 1995. Essi Paljand. Lk 12‒13 kogumikus: L. Ainsaar & K. Kirsimäe (toim) Liivimaa geoloogia. Ekskursioonijuht. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, Tartu.
Raukas, A. & Teedumäe, A. (eds.) 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3. [http://geoloogia.info]
Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia, Tallinn: Valgus, 224 pp. [http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/16511]
Võhandu jõe ürgorg. 2014. Keskkonnaregistri avalik teenus. [http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO1000315&mount=view] 27.05.2017
Ürglooduse objekt: Essi müür. 2010. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. [http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=3;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=631134725] 27.05.2017
X-GIS kaardirakendus. Eesti Maa-amet. [http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis] [05.06.2017]
